Maratonide jooksmine pole lihtne. See nõuab sihikindlust, pühendumist ja lugematuid tunde treenimist. Kuid mõne jaoks on maratonijooks midagi enamat kui lihtsalt hobi, see on elustiil. Neid inimesi tuntakse maratonimeestena.

Maratonimehed on jooksjad, kes on läbinud mitmeid maratone, sageli üle 10 või enama. Nad on kogenud sportlased, kes tunnevad selle spordi vastu tõelist kirge ja jätkavad uute isiklike rekordite saavutamist.

Kuigi maratoni jooksmine võib olla üksildane tegevus, on maratonimeeste kogukonnatunne tugev. Tihti jagavad nad näpunäiteid ja nõuandeid teistele jooksjatele ning on selleks, et üksteist treeningul ja võistluspäeval toetada.

Selles artiklis süveneme maratonimeeste maailma ja uurime, mis sunnib neid inimesi jooksma. Vaatame lähemalt ka mõningaid väljakutseid, millega nad silmitsi seisavad, ja seda, mida on vaja, et saada tõeliseks maratonimeheks.

Varajane algus

Kirg jooksmise vastu

Mary Smith näitas juba noorest peale üles kirge jooksmise vastu. Olgu selleks siis sõpradega kooli mänguväljakul võidusõit või spordipäevaüritustel finišisse spurtimine, tal oli selle spordi jaoks loomuomane anne.

12-aastaselt liitus Mary oma kohaliku jooksuklubiga ja hakkas treenimisega tõsisemalt tegelema. Ta hakkas osalema murdmaaüritustel ja leidis end peagi edetabelite tipus.

Esimene maraton

25-aastaselt otsustas Mary oma esimese maratoni läbida. Ta oli mitu kuud treeninud, surudes end lõpuni, et valmistuda kurnavaks 26,2-miiliseks võistluseks.

Saabus maratonipäev ja Maarja asus ühtlases tempos teele, pilgud finišijoonele.Vaatamata füüsilistele ja vaimsetele katsumustele, mis tema teele sattusid, astus ta neist kõigist läbi ja ületas finišijoone muljetavaldava ajaga 3 tundi ja 45 minutit.

Sellest hetkest peale teadis Mary, et on leidnud oma kutsumuse maratonijooksjana, ning pühendus treenimisele, võistlemisele ja teiste innustamisele spordiga tegelema.

Professionaaliks saamine

Koolitus

Üks esimesi samme professionaalseks jooksjaks saamiseks on regulaarne treenimine. Oluline on järgida struktureeritud treeningprogrammi, mis sisaldab segu jõu-, vastupidavus- ja kiirustreeningutest. Professionaalse jooksja eesmärk peaks olema joosta vähemalt 70–80 miili nädalas, kuid vigastuste vältimiseks on oluline läbisõitu järk-järgult suurendada.

Toitumine

Toitumine on ka professionaalseks jooksjaks saamise põhikomponent. Oluline on süüa tasakaalustatud toitu, mis sisaldab süsivesikuid, valke ja rasvu ning rohkelt vitamiine ja mineraalaineid. Professionaalsed jooksjad peaksid pöörama tähelepanu ka oma hüdratatsioonitasemele, jooma rohkelt vett kogu päeva ja jooksu ajal.

  • Süsivesikud: täisteraleib, pasta, puuvili, köögiviljad, bataat
  • Valgud: kana, kala, tofu, oad, munad
  • Rasvad: Avokaado, pähklid, seemned, oliiviõli

Puhkamine ja taastumine

Puhkus ja taastumine on sama olulised kui treening ja toitumine. Professionaalsed jooksjad peaksid püüdma magada igal ööl 7–8 tundi ja võtma puhkepäevi, et anda kehale aega taastuda. Massaaž, venitamine ja vahurullimine võivad samuti aidata vähendada lihaspingeid ja vältida vigastusi.

Nädalapäev Koolitustegevused Puhke- ja taastumistegevused
esmaspäev Intervalltreening Venitamine ja vahtrullimine
teisipäeval Lihtne jooks Massaaž
kolmapäeval Pikk jooks Puhkepäev
neljapäeval Tempojooks Venitamine ja vahtrullimine
reedel Lihtne jooks Massaaž
laupäeval Hill kordab Puhkepäev
pühapäev Lihtne jooks Venitamine ja vahtrullimine

Professionaalseks jooksjaks saamine nõuab järjepidevat treenimist, õiget toitumist ning piisavat puhkust ja taastumist. Pühendumise ja raske tööga võib igaüks saavutada oma eesmärgid ja saada professionaalseks jooksjaks.

Võiduseeria

Järjepidevus on võti

Iga sportlase karjääri üks olulisemaid aspekte on nende võime säilitada järjepidev võiduseeria. Maratonijooksu maailmas tähendab see järjepidevat esikoha saavutamist või jooksude edetabeli tippu.

Järjepidevus ei seisne ainult kiirete aegade jooksmises, vaid ka vaimses ja füüsilises ettevalmistuses igaks võistluseks. See nõuab suurt distsipliini ja pühendumist, et säilitada tugev treeningrežiim, järgida tervislikku toitumist ning tagada korralik puhkus ja taastumine.

Paljud maratonijooksjad on välja töötanud rituaalid ja rutiinid, mis aitavad neil treeningutel ja võidusõidul järjepidevust säilitada. Mõned keskenduvad visualiseerimisvõtetele või positiivsele enesevestlemisele, teised aga kindlatele võistluseelsetele rituaalidele, et saada võistluseks õige mõtteviis.

Streaki katkestamine

Kuigi võiduseeriad on muljetavaldavad, ei saa need kesta igavesti. Isegi kõige edukamad sportlased kogevad tagasilööke ja väljakutseid, mis võivad nende võiduseeria katkestada.

Kui see juhtub, on oluline meeles pidada, et tagasilöögid on teekonna loomulik osa ja võivad pakkuda väärtuslikke õppimisvõimalusi kasvamiseks ja paranemiseks. Edukad jooksjad teavad, et nad peavad suutma tagasilöökidest taastuda ja keskenduma oma pikaajalistele eesmärkidele.

Võiduseeria katkestamine võib samuti aidata sportlastel suurendada vastupidavust ja töötada välja uusi edustrateegiaid. Selle asemel, et end rahulolevaks muuta või loorberitele puhkama jääda, saavad nad kogemusi kasutada enda edasilükkamiseks ja oma soorituste parandamiseks pikemas perspektiivis.

  • Järjepidevus treeningul ja võidusõidul on võiduseeria säilitamise võti
  • Sportlased tuginevad rituaalidele ja rutiinidele, et olla vaimselt ja füüsiliselt valmis
  • Tagasilöögid on teekonna tavaline osa ja võivad pakkuda väärtuslikke õppimisvõimalusi
  • Võiduseeria katkestamine võib aidata sportlastel suurendada vastupidavust ja töötada välja uusi edustrateegiaid

Pärand ja inspiratsioon

Maratoni pärand

Maratonide ajalugu on rikas traditsioonide, triumfide ja tragöödiate poolest. Alates kuulsast legendist sõnumitooja Philippidesest, kes jooksis Maratonilt Ateenasse, et kuulutada välja Kreeka võitu Pärsia üle, on maratonist saanud vastupidavuse ja sihikindluse sümbol. Bostoni maratonil, maailma vanimal ja mainekamal maratonil, on oma pärand. See sai alguse 1897. aastal ja sellest on saanud iga-aastane üritus, mis meelitab kohale professionaalseid ja amatöörjooksjaid üle kogu maailma. Maratonide pärand pakub inspiratsiooni ja motivatsiooni igas vanuses ja erineva taustaga jooksjatele.

Inspireerivad lood

Maratonil on ainulaadne võime inspireerida inimesi ületama takistusi ja saavutama oma eesmärke. Igal jooksjal on oma lugu ja iga lugu on erinev. Mõned jooksjad alustavad algajatena ja näevad vaeva oma esimese maratoni läbimisega, samas kui teised on kogenud professionaalid, kes võistlevad medalite ja auhindade nimel. Olenemata kogemuse tasemest seisab iga jooksja maratonil silmitsi väljakutsetega, olgu need siis füüsilised, emotsionaalsed või vaimsed. Lood jooksjatest, kes on ületanud raskusi ja saavutanud edu, on tunnistuseks inimvaimu jõust.

Näiteks Kathrine Switzer, 1967. aastal esimene naine, kes jooksis Bostoni maratoni rinnanumbriga, pidi võistluse lõpetamiseks ületama diskrimineerimise ja ahistamise. Tema sihikindlus sillutas teed naistele õigusele ametlikult maratonidel osaleda. Teine inspireeriv jooksja on Dick Hoyt, kes lükkas oma tserebraalparalüüsiga poja Ricki ratastooli ligi 1100 võistluse ajal, sealhulgas 32 Bostoni maratonil. Nende lugu vankumatust armastusest ja sihikindlusest on puudutanud miljonite inimeste südameid üle kogu maailma.

Pärandi loomine

Igal jooksjal on potentsiaal luua oma pärand. Maratonidel osaledes panustavad jooksjad selle spordiala rikkalikku ajalugu ja traditsioone. Nad inspireerivad teisi, jagades oma lugusid ja kogemusi, ning jätavad pärandiks vastupidavuse, sihikindluse ja visaduse. Olgu selleks jooksmine eesmärgi nimel, isikliku rekordi purustamine või lihtsalt võistluse lõpetamine – igal jooksjal on jõud luua kestev mõju. Maratonide pärand ei seisne ainult medalite võitmises ja rekordite püstitamises – see on ka teiste inspireerimine sirutama oma unistusi ja ületama takistusi.

Autoimmune Autonomic Ganglionopathy: 2020 Update- Steven Vernino, MD, PhD (Juuli 2024).